Sellel filmil on minu jaoks mingi arusaamatu võlu. Ta on üks neist linateostest mida saab lõputult ja lõputult üle vaadata. No purjus ja pilves peaga või siis kui tuju sitt või kui lihtsalt mitte midagi muud tarka teha pole. Mul on muidugi poisikeselik nõrkus koomiksfilmide vastu, häbi tunnistada, aga ma olen kõik need kuradi Batmanid, Raudmehed, Ämblikmehed, Captain Americad, Thorid, X-manid risti-põiki ära vaadanud. Enamasti on tegemist ühekordse meelelahutusega ja ma tõepoolest ei suuda neist mõnda kordi uuesti vaadata. Kunstiliselt pole ju tõesti mida vaadata. Erandi moodustavad muidugi Tim Burtoni aegumatud Batmanid ja võibolla ehk ka Nolani uusversioon samal teemal, aga ülejäänud...
Rorschachi päevik:12. oktoober 1985. Koera laip kõrvaltänavas. Rehv on kõhu lõhki kiskunud. See linn kardab mind. Olen näinud selle tõelist palet. Tänavad on kui pikad rentslid, mis on verega täidetud. Kui voolusele tekib lõpuks koorik, upuvad kõik kahjurid. Vahekordadest ja mõrvadest tekkinud kõnts tõuseb vööni ja litsid ning poliitikud vaatavad kisendades üles: "Päästke meid!" Ja mina sositan: "Ei." Kogu maailm seisab nüüd kuristiku serval, jõllitades alla verisesse põrgusse. - Muutuva näoga mees, Rorschach ja tema filmnoir´lik sisemonoloog
Watchmen ( http://www.imdb.com/title/tt0409459/?ref_=nv_sr_5 ) on igatepidi koomiksfilm, mingit vaidlust olla ei saa. On olemas isegi koomiks, mille põhjal Watchmen on tehtud. Võibolla on asi selles et tegu on alternatiivolevikuga, kuigi jah, enamus koomiksfilme on enamasti alternatiivolevikud, lihtsalt see nende lisaväärtus enamasti ei torka naljalt silma. Pealegi on koomiksfilmides lisaks meie käesolevale reaalsusele enamasti mängus ka mingi teine paralleelreaalsus - Thoris liigub kangelane meie maailma ja kangelaste maailma vahet, Superman tuleb algselt teiselt planeedilt, Batman aga toimub väljamõeldud linnas, mis reaalseid linnu vaid kumamisi meenutab. Watchmeni on selliseid ulmelisi momente palju vähem. Ajalugu on alternatiivne just tänu superkangelaste olemasolule ja mitte enam.
Vietnami sõda võidetakse ameeriklaste poolt ülekaalukalt kuna sekkub dr Manhattan, mees kes suudab tahtejõul muuta aine struktuuri. Suur ergavsinine superkangelane kui ideoloogiline sümbol, kui külma sõja ikoon
Watchmen toimub 85-ndal aastal, Nixon on kolmat ametiaega president, külm sõda on haripunktis, suurriigid on kohe-kohe valmis hävitama nii teineteist kui seda poripiiska nimega Maa. 40-ndatel on kuritegevusega võitlemiseks kokku tulnud kamp politseinikke, kes laenavad kurikaeltelt idee kanda maske ja sünnib Watchmen. Mõnel neist on erilisi võimeid, aga mõni on lihtsalt oma tegevuses võimekas. Vietnami sõja ajaks liitub nendega mees kes oskab manipuleerida atomaarsel tasandil ainega ja Watchmen hakkab mõjutama ajalugu globaaltasandil. 70-ndate lõpul saadab Nixon organisatsiooni laiali ja nüüd, kui üks endistest kangelastest tapetakse, on teistel põhjust meenutada ja küsimusi küsida.
"Mis meiega juhtunud on? Mis on saanud ameerika unelmast?" küsib Owlman Comedianilt järjekordse meeleavalduse vägivaldsel laialiajamisel. "Mis on saanud ameerika unelmast? See sai teoks! Sa vaatad sellele otsa." Sõnad mida haua äärel seistes inimesest meenutada
Võibolla võlub mind see et filmis pole pahapoolt, nö kurja jõudu kellega kõik siis kangesti võitlema peavad. Filmi keskmes on hoopis 4-5 inimese kujunemise lugu, nende moraalsete valikute lugu. Filmi keskseks motiiviks on samuti moraalne valik: kas tõde või üldine rahulolu. Erinevad kangelased vastavad sellele erinevat moodi ja kõigil on selleks väga tugevad põhjused. Film kuidagi väga ebahollywoodlikult viitab sellele et vaatenurki maailmale on palju ja et ükski neist eraldi võttes pole õige või vale ja et ajalugu puudutavad suured otsused pole muud vahel kui ainult pimesikumäng tunnelis.
No comments:
Post a Comment