Lugu kui selline räägib Alan Turingist ja sellest, kuidas ta leiutas suure sõja ajal universaalse koodimurdmise masina, tänapäeva arvutite eelkäija. Sakslaste imerelv, lahtimuukimatu kodeerimismasin Enigma saab seljatatud, kõik peaks olema nagu kord ja kohus ühele ollivuudi filmile kohane, siis läheb asi äkki tõsiseks. Hoopis tõsiseks, ilusast ja heast lõpust pole juttugi.
Operaatori- ja kunstnikutöö, mõntaaž, heli on selles filmis ollivuudile iseloomulikult märkamatud ja lasevad maksvusele pääseda narratiivil. Kuna aga lugu on natuke ebaharilik ja stsenarist on olnud mõnevõrra mölakas (heas mõttes, kes ütelust ei tea), siis omandab linateos vaataja jaoks väga ebameeldiva mõõtme. On tunda elu enda mädast puudutust. Kindlasti on ka see siin muinasjutt, aga see on üks vastik muinasjutt, kibe lugeda-vaadata.
Antud versiooni kohaselt on Turing autistlike kalduvustega iseäralik poiss, kes 20-ndate aastate inglise poistekoolis ränka koolivägivalda taluma peab. Tal tekib kaasõpilaste seas sõber, nende vahel arenevad õrna homoseksuaalse varjundiga suhted, siis aga sõber sureb ootamatult kopsuhaigusesse maha. Me ei näe filmis Turingi ülikooliaastaid, aga selleks ajaks, kui ta ilmub valitsuse juurde Enigma-mõistatust lahendama on ta väljakujunenud homoseksuaal. Koolikiusamine on ta iseloomu vorminud üsna mürgiseks, sotsiopaatiliseks. Tema taotlustesse ei usuta, töökaaslased põlgavad teda, ülemused otsivad ettekäändeid vallandamiseks. Olukorda leevendab mõnevõrra targa naisterahva ilmumine (Keyra Knightley mängib võluvat naismatemaatikut) meeste koltunud kollektiivi. Turing võetakse kuidagimoodi omaks ja tema dekodeerimismasin tehakse valmis.
Nüüd aga selgub, et seda masinat ei saagi kohe täie raginaga kasutama hakata, kuna vastane saaks sellest kohe aru. Ja sellepärast algab üks suure sõja laiaulatuslikumaid luureoperatsioone - kasutada maksimaalselt Enigma abil saadavaid vastase sideandmeid ja samas teha seda nii et sakslased sellest aimu ei saaks. See tähendab tohutut salastust aga ka hirmutamist ja ähvardusi, sest asjaosalised peavad suu kinni hoidma. Sõja lõppedes peavad töögrupi liikmed oma uurimismaterjalid hävitama ja elama luure poolt väljamõeldud legendidega vaikuses elu lõpuni.
Filmi alguses ja lõpus meie, vaatajad näeme vananevat, üksildast Turingit, kes satub politseiga oma seksuaalse orientatsiooni pärast sekeldustesse. Ma sain teada, et ta on üks neid õnnetuid keda riigivõimud on homoseksuaalsuse eest julmalt karistanud keemilise kastrratsiooniga. Ma sain teada, et Alan Turng, mees, kes säästis oma tööga miljonite inimeste elusid, sooritas enesetapu suutmata välja kannatada ebainimlikke protseduure.
Lõputiitrites antakse meile teada et ühendkuningriikide kuninganna andis Turingile uuemal ajal armu. Just, te kuulsite õieti, ei vabandanud, armu andis. Sitaauk.
No comments:
Post a Comment